Basílika Santa Ana

Basílika Santa Ana | ||
---|---|---|
Bista riba Basílika Santa Ana Interior di e basílika | ||
Lokalisashon | ||
Pais | ![]() | |
Lokalisá na | Otrobanda | |
Adrès | Breedestraat 31 | |
Koordinatonan | 12°6′37.0″N 68°56′21.8″W / 12.110278°N 68.939389°W | |
Religioso | ||
Diósesis | Obispado di Willemstad | |
Historia | ||
Státus | aktivo | |
Aktual | misa | |
Konstrukshon | 1734 | |
Inougurá | 1752 | |
Renovashon | 1902 | |
Konstrukshon | ||
Architect | S. van de Pavert O.P. (1850-1931) | |
Diseñadó | di ekspanshon na 1902 | |
Rekonosemento | ||
Státus monumental |
monumento | |
Number | 510602.31X | |
Situá na ![]() | ||
![]() | ||
Imágennan riba ![]() | ||
[Editá Wikidata] · [Manual] |
Basílika Santa Ana[1] ta un misa katóliko romano na Willemstad, Kòrsou. E edifisio religioso ta situá den Otrobanda i ta funshoná komo basílika menor i na mes momentu komo ko-katedral di Obispado di Willemstad.[2][3][4] E katedral prinsipal, Katedral di Pietermaai, ta situá den e mesun siudat na Punda.
Historia
[editá | editá fuente]E promé misa tabata un edifisio di palu, konstruí patras den Schottegat na kuminsamentu di siglo diesseis durante e periodo spañó.[5] Despues ku West Indische Compagnie (WIC) a konkistá e isla, e misa a kima tur ful. E edifisio aktual a wòrdu konstruí entre 1734 i 1752, aña den kual el a keda kompletá. Na 1975 e misa a wòrdu elevá na e status di basílika menor dor di Papa Pablo VI. E título aki a wòrdu otorgá, pasobra misa Santa Ana ta wòrdu konsiderá e misa materna di Kòrsou.[5] Anteriormente entre 1843 y 1958 e tabata karga e título di pro-catedral, tambe otorgá pa Santa Sede. E ta sigui e rito romano i ta un di e basílikanan di mas chikitu na mundu.[6]
Edifisio
[editá | editá fuente]E basílika tin un nabe ku bankinan na ambos banda di e pasio.[7] E toren di misa ta mira Consciëntiesteeg i e kapelnan Breedestraat. E fachadanan di pleister gris ta uni den un patronchi di blòki ku ta rekordá blòki grandi di piedra. E bentananan ku arko rondo ta enkuadrá ku un patronchi di blòki gris i blanku. E daknan di siya ta akabá ku un rant den forma di trapi, tapá ku plachi gris i blanku.[7]

Na 1902 e promé expansion di e edifisio a tuma lugá bou di arkitekto Stephanus van de Pavert (1850-1931), kende tambe tabata pastor di misa Santa Ana pa algun aña. A konstruí un ábside nobo kanto di e kaya Breedestraat, a hisa e toren na e parti patras, a remplasa e pastori ku uno nobo i a krea un entrada monumental nobo di e plaza di misa, moviendo un parti di e pastori anterior.[8] Desde 1927 tin riba e plasa un estatua di marmer di 2 meter altu di e promé vikario apostóliko di Kolonia Kòrsou, Martinus Niewindt, kende durante su karera tabata pastor na Misa Santa Ana.
Desde aña 1997 e edifisio ta un patrimonio mundial di UNESCO ora el a keda registrá komo parti di e zona históriko di Willemstad, den sentro di siudat i haf.
Pastor di misa
[editá | editá fuente]- Bernardus Th.J. Frederiks
- Martinus Niewindt
- Stephanus van de Pavert
Trivia
[editá | editá fuente]- E tata di Almirante Luis Brion, kende despues lo a hunga un ròl importante den e guera di independensia di Venezuela, tabata wardadó di misa den e parokia aki.
- Na okashon di e fecha natal di Luis Brion a develá dia 6 di yüli 1984 un plakaat di bròns, opsekio di gobièrnu venezolano, ku ta koloká den e basílika riba e fontein di boutismo.
- E konosí músiko i kompositor di Kòrsou, Jacobo (Shon Coco) Palm, tabata e organista na misa Santa Anna pa 54 aña.
- E seri di stampia di edifisio religioso ku Servisio Postal di Antia a emití na 1970, a inkluí un stampia di 10 cent ku un imagen di e altar di misa Santa Ana.[9]
Fuente, nota i/òf referensia
|