Jump to content

Chisinau

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
 E artíkulo aki ta skirbí na ortografia di papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.
Chisinau
Kapital na  Moldavia
Chisinau
Divishon atministrativo
Pais  Moldavia
Koordinatonan  47°1′22″N 28°50′7″E / 47.02278°N 28.83528°E / 47.02278; 28.83528
Geografia
Área 123 km²
Elevashon 85 meter
Poblashon 
Poblashon
(8 aprel 2024)
567,038 habitante
4,610.07 habitante/km²
Idioma  Moldovan
Mapa detayá di Chisinau
Map
Imágennan riba Wikimedia Commons Wikimedia Commons
Wèpsait ofisial
[Editá Wikidata] · [Manual]

Chisinau ([kiʃi’nəʊ̯]; rumano: Chișinău; ruso: Кишинёв) ta e kapital i di leu e siudat mas grandi di Moldavia. E siudat ta sirbi komo sentro polítiko, kultural i ekonómiko di e pais.

Geografia i demografia

[editá | editá fuente]

Chișinău ta situá den sentro di Moldavia, na e oria i vaye di riu Bik (Bîc). E lokalisashon a kontribuí na su desaroyo komo un punto di komunikashon i komersio.

Segun estimashon di 2012, Chisinau tabatin un poblashon di 667.600[1], pero segun e senso mas resien di 2014, e sifra a baha pa 532.513 habitante. Atministrativamente, Chisinau ta un munisipio ku título di siudat, i tambe e kapital di e unidat atministrativo-teritorial moldavo di e mesun nòmber. E munisipio ta inkluí varios komunidat perifériko i supurbano, ku huntu ta konta ku un poblashon di mas ku un mion habitante.

Historia

[editá | editá fuente]

E siudat a wòrdu menshoná pa e promé biaha den dokumento di 1436. Den siglo XVII i XVIII Chisinau a kresé komo siudat merkantil bou di Imperio Otomano. Despues di e aneksashon di Bessarabia pa Imperio ruso den 1812, e siudat a bira un sentro di gobernashon i a kuminsá desaroyá un plan urbano moderno.

Durante Guera Mundial II, Chisinau a sufri bastante daño dor di bombardeo i okupashon. Despues di guera, el a ekspandé rapido ku bario moderno i edifisio soviétiko. Despues di independensia di Moldavia na 1991, Chisinau a sigui funshoná komo kapital nashonal.

Kultura i enseñansa

[editá | editá fuente]

Chisinau tin hopi institushon edukativo inkluso Universidat di Estado di Moldavia, Akademia di Siensia di Moldavia i diferente skol di arte i teknologia. E siudat ta konosí pa su teatro (entre nan Teatro Nashonal “Mihai Eminescu”) i museonan manera Museo Nashonal di Historia di Moldavia i Museo Nashonal di Arte. Chisinau tambe ta un sentro musikal, ku orkesta sinfóniko i festival di músika klásiko i folklóriko.

Ekonomia i transporte

[editá | editá fuente]

Chisinau ta e motor ekonómiko di Moldavia. E tin industria di kuminda i bebida, produshon di biña, makinaria chikitu i tekstilero. Komersio, servisio finansiero i turismo urbano tambe ta importante.

E siudat tin un sistema grandi di outobus, trolleybus i minibus. Aeropuerto Internashonal di Chisinau ta e entrada aéreo prinsipal di e pais, ku konekshonnan pa siudatnan grandi den Oropa i Asia.