Frank Martinus Arion

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
E artíkulo aki ta skirbí na papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.

Frank Martinus Arion
hende
Sekso o géneromaskulino Editá
Pais di nashonalidatReino Hulandes Editá
Nòmber di nasementuFrank Efraim Martinus Editá
Nòmber di dilantiFrank Editá
SeudónimoFrank Martinus Arion Editá
Fecha di nasementu17 desèmber 1936 Editá
Lugá di nasementuKòrsou Editá
Fecha di fayesimentu28 sèptèmber 2015 Editá
Lugá di fayesimentuKòrsou Editá
KasáTrudi Guda Editá
Lenga maternoHulandes Editá
Dominio di idiomaPapiamentu, Hulandes Editá
Writing languagePapiamentu Editá
Okupashoneskritor, poeta, Suriname studies researcher, prose writer, linguist Editá
Área di trabouprose, poesia, Papiamentu, lingwístika Editá
A studia naUniversidat di Leiden Editá
Lugá di trabouKòrsou Editá
DistinshonKabayero den Orden di Oranje-Nassau, Lucy B. en C.W. van der Hoogt award, Premio Cola Debrot Editá

Frank Martinus Arion, tambe konosí komo Frank Efraim Martinus, (☆ 17 di desèmber 1936 na Kòrsou - † 28 di sèptèmber 2015 na Otrobanda) tabata un eskritor, poeta i lingwista antiano. E tabata skirbi obranan tantu na idioma hulandes komo na idioma Papiamentu. Su obra mas famoso ta e novela Dubbelspel (Changá). E ta konosí tambe pa su investigashon di e orígen di Papiamentu i pa su empeño pa uso di Papiamentu komo idioma di instrukshon.

Biografia[editá | editá fuente]

Frank Martinus Arion a nase na 1936 i tabata un di tres yu di Minuel Martinus Arion i Marina Jansen di bario di Buena Vista, Willemstad. Poko despues di su nasementu e famia ta muda pa Aruba, unda su tata a wòrdu empleá pa e refineria Lago. Ku kuater aña su mama i un ruman ta fayesé den un aksidente di tráfiko, despues di kual e ku su otro ruman a wòrdu mandá bek Kòrsou i alohá serka varios miembro di famia. Frank Martinus Arion a lanta den bario di Otrobanda. Su talento pa skirbimentu a manifesta fo'i skol basiko; den su último aña di skol básiko e ta gana e Premio Neerlandia pa e mihor ensayo na hulandes. Durante su tempu na skol e ta kuminsa usa e nòmber Frank Efraim Martinus pa motibu di e laso ku su tata tabatin ku e partido polítiko PNP. E no tabata deseá di wòrdu asosiá ku e aktivismo polítiko di su tata; te añanan 50 e ta usa su fam original pa publikashon di su promé obranan.

Na kabamentu di skol sekundario na 1955, Arion ta muda pa Hulanda unda e ta studia idioma i literatura hulandes na Universidat di Leiden. Durante su temporada na universidat ela lanta e komunidat studiantil "Baranka Antilliana", kual tabata fungi komo refugio pa studiante prosedente di Antias Hulandes, manera e mes. Tambe den e époka aki e tabata skirbi un seri di poema, kualnan a sali publika pa promé bes den e revista "Antilliaanse Cahiers" komo kolekshon titulá Stemmen uit Afrika.

Frank Martinus Arion a fayesé na 2015 na e edat di 78 aña den hospital na Otrobanda.

Durante Curaçao International Film Festival Rotterdam na 2014 a estrená e dokumentario di Cindy Kerseborn, titula "Yu di Korsou", tokante e bida di Martinus Arion.[1]

Obranan[editá | editá fuente]

  • 1957 - Stemmen uit Afrika (poesia)
  • 1972 - Bibliografie van het Papiamentu
  • 1973 - Dubbelspel
  • 1974 - Sisyphiliaans alpinisme tegen miten
  • 1975 - Afscheid van de koningin
  • 1977 - Albert Helman, de eenzame jager
  • 1979 - Nobele wilden
  • 1993 - De ibismensmuis
  • 1995 - De laatste vrijheid
  • 1996 - The Kiss of a Slave. Papiamentu's West-African Connections (tesis doktoral)
  • 2001 - De eeuwige hond
  • 2005 - Eén ding is droevig
  • 2006 - De deserteurs
  • 2006 - Drie romans (kontiniendo: Afscheid van de koningin; Nobele wilden; De laatste vrijheid)
  • 2009 - Intimiteiten van het schrijven (ensayo)
  • 2013 - Heimwee en de ruïne

Mira tambe[editá | editá fuente]