Jump to content

Mauritshuis

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
 E artíkulo aki ta skirbí na ortografia di papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.
Mauritshuis
Koninklijk Kabinet van Schilderijen Mauritshuis
Logo
Mauritshuis
Lokalisashon
Pais Hulanda
Lokalisá na  Den Haag
Adrès Plein 23
Koordinato 52°4′49.4″N 4°18′51.5″E / 52.080389°N 4.314306°E / 52.080389; 4.314306
Museo
Apertura 1822
Kolekshon 800
Bishitante 500.000 (2015)
Edifisio
Arkitecto Jacob van Campen
Map
Imágennan riba Wikimedia Commons Wikimedia Commons
Wèpsait ofisial
[Editá Wikidata] · [Manual]

E Mauritshuis (ofisial: Koninkelijk Kabinet van Schilderijen Mauritshuis) ta un museo na Den Haag. Desde 1822, e ta akomodá un kolekshon internashonalmente konosí di pinturanan hulandes i flamenko, prinsipalmente di siglo diesshete. E obranan mas destaca ta inkluí Meisje met de parel ("Mucha muhé ku e pèrla") i Gezicht op Delft ("Bista di Delft") pa Johannes Vermeer, Soo voer gesongen, soo na gepepen ("Segun ku e grandinan ta kanta, e muchanan ta toka") pa Jan Steen, De stier ("E toro") pa Paulus Potter, i De anatomische les van Dr. Nicolaes Tulp ("E lès di anatomia di Dr. Nicolaes Tulp") pa Rembrandt van Rijn.

E edifisio di museo tabata origanlmente un statspaleis (palasio di stat), konstruí den e promé mitar di siglo dieshete pa Johan Maurits di Nassau-Siegen. E estilo arkitektóniko di e statspaleis ta di estilo klasiko hulandes. Su diseño tabata di pintor-arkitekto Jacob van Campen i despues a sirbi komo modelo pa otro edifisionan. Mauritshuis, situá kantu di Hofvijver, ta propiedat di estado hulandes i a keda inkluí den e Tòp 100 sitio patrimonial hulandes.

Edifisio

[editá | editá fuente]

Konstrukshon

[editá | editá fuente]

Mauritshuis a wòrdu enkargá pa Johan Maurits di Nassau-Siegen, un ofisial den e Staatse leger (Ehérsito di estado hulandes) i despues komo gobernador-general di Brasil hulandes. E statspaleis a wòrdu konstruí entre 1633 i 1644 segun un diseño di Jacob van Campen, asistí pa Pieter Post. Konstrukshon tabata pokopoko, parsialmente pasobra Johan Maurits a sali pa Brasil na 1636 pa mas ku shete aña, loke a nifiká ku no tabatin urgensia. Un retraso adishonal a wòrdu kousa pa un brug eksistente ku a wòrdu basha abou. Unikamente ora ku un brug nobo ku un porta pa Binnenhof, e port'i Maurits, a keda kla por a sigui ku e trabaonan.

Bista di Mautishuis ku e port'i Maurits na banda robes (1825)

Konstrukshon a wòrdu finansiá dor di Johan Maurits su entrada komo gobernador-general. E ganashi pa ku kultivo di kaña na Brasil tabata krusial pa e West-Indische Compagnie (WIC), ku Johan Maurits a ekspandé dor di establesé un ruta regular di esnan sklabisá entre Afrika i e kolonia WIC. E statspaleis a haña beinaam pa su hevel koló kla i su entrada for di e kultivo di kaña, pa hasi mofa di e statspaleis e tabata wòrdu yamá e Suikerhuis (Kas di suku).