Monumento pa víktimanan di guera (Boneiru)
| Monumento pa víktimanan di guera na Boneiru | ||
|---|---|---|
| Monument voor de Antilliaanse Gevallenen | ||
| Imagen desea: Monumento pa víktimanan di guera (Boneiru) | ||
| Lokalisashon | ||
| Lokalisá na | ||
| Adrès | Wilhelminaplein, Kralendijk | |
| Serkania | Pier Chicu Mercelina | |
| Koordinato | 12°8′59.4″N 68°16′37.5″W / 12.149833°N 68.277083°W | |
| Historia | ||
| Aktual | monumento konmemorativo | |
| Inougurá | 1957 | |
| Dimenshon | ||
| Altura | 8,55 meter | |
| Konstrukshon | ||
| Diseñadó | Lucio Emerenciana | |
| Situá na Hulanda | ||
![]() | ||
| [Editá Wikidata] · [Manual] | ||
Monumento pa víktimanan di guera na Boneiru ta un monumento konmemorativo situá den Wilhelminapark na Kralendijk, Boneiru. E monumento ta dediká na 129 víktima di Karibe Hulandes ku a fayesé durante e periodo 1940–1945 komo resultado di aktonan di guera.[1]
E monumento ta parti di un seri di monumento konmemorativo instalá riba kada un di e seis isla di loke antes tabata Antias Hulandes. Tur monumento tin un plakat di bròns idéntiko,[2] ku e inskripshon Ter herdenking van onze gevallenen in de Tweede Wereldoorlog 1940-1945, siguí pa un lista di nòmber di antianonan ku a pèrdè nan bida durante Guera Mundial II.[3]
Historia
[editá | editá fuente]Na 1954, riba inisiativa di John Menge[4] a lanta na Kòrsou e "Stichting ter herdenking van in de Tweede Wereldoorlog gevallenen van de Nederlandse Antillen", ku e meta pa konmemorá e víktimanan antiano di Guera Mundial II ku un monumento riba kada isla.[5]
E monumento na Kralendijk ta un di e seis monumento antiano ku a wòrdu develá na 1957; kada un tin un plakat konteniendo e mesun lista di nòmber di e víktimanan.[6]
Deskripshon
[editá | editá fuente]E monumento ta un eskultura monumental den forma di un obelisko levemente inkliná di 8,55 meter altu, flankeá pa dos forma mas chikí. E struktura ta pará riba un base den forma di bog, mientras henter e monumento ta koloká riba un pedestal rektangular di granit.
Un plakat di bròns ta pegá na e parti dilanti abou di e monumento, orientá pa banda di kaya.[1] E monumento ta situá entre Kaya C.E.B. Hellmund i e kosta dilanti di pier Chicu Mercelina.[7]
E diseño di e monumento a wòrdu realisá pa Lucio Emerenciana.
Víktimanan
[editá | editá fuente]Na februari 1956, un lista preliminar di 97 victima a wòrdu publiká.[8] Na momento di develo di e monumento na 1957, e cantidad a subi pa 129 nòmber, manera ta inskribí riba e plakat.
Te ku 2022, ta konosí un total di aproksimadamente 166 víktima di Antias Hulandes.[9] Boneiru ta konta ku e mayoria di e víktimanan (34), mas ku kualkier otro isla.
E mayoria di e víktimanan tabata navegante di flotanan komersial ku a muri durante atakenan riba laman den e Bataya den Laman Karibe.[10] Ademas, tambe tabatin militarnan antiano ku a fayesé den servisio.
Durante Guera Mundial II, supmarinonan aleman a ataká barkunan rònt di e refinerianan di Aruba i Kòrsou, ku e meta pa destabilisá e suministro di kombustibel. Tripulashonnan di Boneiru tabata enbolbí den e operashonnan aki, i relativamente hopi militar boneriano a pèrdè nan bida.[11]
Konmemorashon
[editá | editá fuente]Anualmente, riba 4 di mei (Dia Konmemorativo), ta konmemora e víktimanan di Guera Mundial II den henter Reino Hulandes. E konmemorashon ta enserá hisamentu di bandera halfstengel, seremonia ofisial i dos minut di silensio.
Na Boneiru e seremonia ta tuma lugá na pia di e monumento na Wilhelminaplein, unda tin diskurso di gezaghebber di Boneiru i Rijksvertegenwoordiger i ponementu di krans pa honra e víktimanan.[7] E dos minüt di silensio ta di 6:00 pm pa 6:02 pm.[12]
Mira tambe
[editá | editá fuente]- Nationale Dodenherdenking
- Monumento di Guera (Kòrsou)
- Monumento pa Víktimanan di Guera na Aruba
- Di Dos Guera Mundial
- Bataya den Laman Karibe
Fuente, nota i/òf referensia
|
