Salta pa kontenido

Monumento pa víktimanan di guera (Kòrsou)

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
 E artíkulo aki ta skirbí na ortografia di papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.
Monumento pa víktimanan di guera
Monumento Libertat di Laman
Detaye di e monumento na 1964.
Lokalisashon
Pais  Kòrsou
Lokalisá na  Willemstad
Adrès  Waaigat
Serkania De Ruyterkade
Koordinato  12°6′15.966″N 68°55′45.170″W / 12.10443500°N 68.92921389°W / 12.10443500; -68.92921389
Historia
Státus aktivo
Original monumento konmemorativo
Inougurá 4 di mei 1957
Dimenshon
Altura 3,50 meter
Konstrukshon
Diseñadó Fred Carasso
Situá na  Kòrsou
Map
Imágen riba Wikimedia Commons Wikimedia Commons
[Editá Wikidata] · [Manual]

Monumento pa víktimanan di guera na Kòrsou of Monumento Libertat di Laman, inisialmente konosí komo Monument voor de Antilliaanse Gevallenen, ta un monumento konmemorativo na Kòrsou pa e 129 víktima di Karibe Hulandes ku a fayesé den e periodo 1939-1945 pa motibu di aktonan di guera.[1]

Historia

[editá | editá fuente]

Riba inisiativa di algun antiano, entre nan John Menge i Shon Cai Winkel, a funda despues di guera Stichting ter Herdenking van in de Tweede Wereldoorlog Gevallenen van de Nederlandse Antillen. Un di e metanan di e fundashon tabata pa traha un monumento di guera. Inisialmente a pensa riba un lugá banda di Fort Amsterdam. Buskando un eskultor adekuá, e fundashon a aserká e "Kring Nederlandse van Beeldhouwers", ku a proponé Fred Carasso. Carasso, kende tabata biba na Amsterdam, a keda na Kòrsou pa algun siman na 1955 pa wak e lugá di serka. Durante e bishita aki a tuma e desishon pa pone e monumento riba un bastion chikito na bahia di Waaigat.[2] Un komishon a hasi un investigashon amplio riba e nòmbernan di e víktimanan. Carasso a diseña un plakat konmemorativo pa esaki, riba kua a pone e nòmbernan di e fayesidonan.

E monumento a wòrdu develá dia 4 di mei 1957 pa gobernador di Antia Hulandes, Antonius Speekenbrink. Na mes momentu, riba e otro sinku isla antiano, a develá un plakat ku nòmber di e víktimanan.

Deskripshon

[editá | editá fuente]

E monumento ta konsistí di un figura di muhé di 3,50 meter altu den bròns. E ta bira su kurpa parti ariba na man drechi, mirando riba su skouder robes. Riba su kabes e ta tene un meuchi entre su mannan, na su pia por mira tambe un par di meuchi. E figura di muhé ta pará riba un base di beton ornamental, for di kua ta sali skeins bai ariba dos ala estilístiko di 11 meter di altura. E diseño di Carasso ta reflehá e espasio i e laman habri, den kual hopi di e víktimanan a pèrdè nan bida pa libertat.[3] E monumento a haña e nòmber Libertat di Laman.

Konmemorashon

[editá | editá fuente]

Ounke den Karibe Hulandes no tabatin un tradishon fuerte di konmemorashon, for di e tempu ei tur aña riba 4 di mei (Dia konmemorativo), ta tene un seremonia di konmemorashon pa e fayesidonan pa 9'or di mainta.

Ponementu di krans dor di Reina Juliana i Prins Bernhard na 1965.

Tradishonalmente e gobernador i promé minister di Antia Hulandes tabata partisipá na ponementu di krans, pero for di 2011 esaki ta e gobernador i promé minister di Kòrsou.[4] Prinses Beatrix (febrüari 1965), Reina Juliana i Prins Bernhard (septèmber 1965) tambe a bishitá e monumento pa konmemorá esnan ku a pèrdè nan bida.

Investigashon di kapitan-teniente Jos Rozenburg a resultá den 37 nòmber nobo, ku a wòrdu agregá na e plakat. Esaki a keda develá di nobo na e konmemorashon dia 4 di mei 2022.[5]

Mira tambe

[editá | editá fuente]