Museo Hudiu Kultural-Históriko di Kòrsou

Museo Hudiu Kultural-Históriko | ||
---|---|---|
![]() | ||
Entrada di e kompleho Mikve Israel-Emanuel
| ||
Lokalisashon | ||
Pais | ![]() | |
Lokalisá na | Willemstad | |
Adrès | Hanchi Snoa 29, Punda | |
Koordinato | 12°6′18″N 68°55′57″W / 12.10500°N 68.93250°W | |
Museo | ||
Tipo | kultural-históriko | |
Apertura | 15 di novèmber 1970 | |
Personal | ||
Curator | Phyllis Meit | |
Edifisio | ||
Státus monumental | si | |
Original | residensia komunal i rabíniko | |
Aktual | museo | |
![]() | ||
Wèpsait ofisial | ||
[Editá Wikidata] · [Manual] |
Museo Hudiu Kultural-Históriko di Kòrsou , of simplemente Museo di Hudiu di Kòrsou ta un museo históriko-kultural na Willemstad, kapital di Kòrsou. El a wòrdu fundá na 1970. E museo ta situá den e kompleho históriko di snoa Mikvé Israel-Emanuel den e área di Punda, formando parti di e kurason históriko di Willemstad ku e status di UNESCO di sitio di patrimonio mundial.
E museo ta preserva i splika e riku historia di e komunidat hudiu riba isla, un di e komunidatnan hudiu mas bieu ku a eksistí kontinuamente den Hemisferio Oksidental. E ta un punto importante den e ruta di herensia di diaspora hudiu den Karibe i Amérika.
Historia
[editá | editá fuente]E komunidat hudiu sefardí a yega na Kòrsou den aña 1651 for di Amsterdam, Hulanda. Nan a yega riba e barku Snoeck di e kompania hulandes, West Indische Compagnie, ku tabata stimulá kolonisashon di e isla despues ku Hulanda a konkista e isla for di e spañonan na 1634. E komunidat tabata konsistí prinsipalmente di hudiunan sefardí ku a hui for di persekushon religioso na Portugal i Spaña.
Den 1659, e kongregashon Mikvé Israel ("Speransa di Israel") a wòrdu formalmente establesé, i den 1732 nan a konstruí un snoa, ku awendia ta e snoa di mas bieu den uso kontinuo den Amérika. E komunidat hudiu a hunga un papel importante den desaroyo ekonómiko i sosial di Kòrsou, partikularmente den komèrsio, finansa i filantropia.
E museo a keda fundá pa Dr. Jessy Jesurun, desendiente di un di e promé famianan hudiu ku a yega Kòrsou na 1659 i a habri su portanan dia 15 di novèmber 1970.[1]
Edifisio
[editá | editá fuente]E museo ta ubiká banda di snoa Mikvé Israel-Emanuel den dos edifisio históriko ku un tempu tabata sirbi komo e residensia di e rabi i e mikveh (baño ritual) di e komunidat hudiu. E structuranan aki, antes konosí komo Kuiperstraat #26 y #28, ta data for di siglo 18. Nan tabata den deterioro den di dos mita di dékada 1960 ora Stichting Monumentenzorg Curaçao a atkerí nan i a kuminsá ku restourashon.[2] E presensia di símbolonan hudiu riba e fachadanan a hiba e fundashon pa ofresé nan na e komunidat hudiu pa uso komo museo.
Kolekshon
[editá | editá fuente]E kolekshon di e museo ta reflehá tantu e práktikanan religioso komo e kontribushonnan sekular di hudiunan den sosiedat di Kòrsou durante mas ku 350 aña. E ta konsisti di un gran variedat di artefakto i opheto religioso, históriko i kultural, en partikular:
- ophetonan ritual (ròlnan di Torah, adornonan di plata, menora, buki di orashon)
- dokumento, buki i potrètnan relashoná ku e bida síviko di e komunidat hudiu
- artíkulonan di kas i bestia, tela i paña/klechi ku famianan hudiu ta usa
- artíkulonan i réplikanan di piedra di graf di Beth Haim, santana hudiu na Berg Altena i un di e santananan hudiu di mas bieu den Karibe.
Na entrada di e museo tin un liña di tempu ku ta mustra historia hudiu di Kòrsou denter di historia mundial, for di yegada di e promé hudiu na 1634 te na e komunidat hudiu aktual. Hopi opheto ta den uso ainda den snoa Mikve Israel-Emanuel.
Desde mei 2025, e museo a wòrdu ekspandé ku un ala nobo ku dos eksposishon permanente grandi, dediká na Anne Frank (ku un réplika di e 'Kas Patras'),[3] George Maduro i Kòrsou durante Guera Mundial II.[4][5]
Fuente, nota i/òf referensia
|