Portugal
| Portugal | ||
|---|---|---|
| República Portuguesa | ||
| Administracion | ||
| Capital | Lisboa | |
| Stad mas grandi | Lisboa | |
| Idioma oficial | Portugues | |
| Geografia | ||
| Area | 92.225 kilometer kuadra | |
| Coordinato | 39°N 9°W / 39°N 9°W | |
| Poblacion | ||
| Populacion (2021) |
10.347.892 112.2 habitante/km² | |
| Gentilisio | portugues | |
| HDI | 0,866 (2021) | |
| Otro informacion | ||
| Unidad monetario | Euro | |
| Web | .pt | |
| Codigo | PRT | |
| Tel | +351 | |
| Mapa detaya di Portugal | ||
![]() | ||
| Imagennan riba | ||
| Website oficial | ||
| [Edita Wikidata] · [Manual] | ||
Portugal, ofisialmente Repúblika Portuguesa, ta un pais den Oropa, situá sùitwest di e kontinente, den Península Ibériko. E kapital di Portugal ta Lisboa. Portugal ta forma parti di Union Oropeo, Zona Euro i Schengen, entre otro organisashon internashonal.
Na 2015, Portugal tabatin un poblashon di 10 341 330 habitante i un área total di 92 212 km².
Geografia
[editá | editá fuente]Portugal ta konsisti di e plano kontinental (na Península Ibériko) i dos archipiélago na Oséano Atlántiko: Azores i Madeira, tur dos ta region outónomo. E klima kontinental ta mediteraneo, ku verano kayente i invierno suave.
Historia
[editá | editá fuente]Portugal ta un di e paisnan mas bieu na Oropa; su frontera ku Spaña a keda mas o ménos establesé den siglo 12. E reino di Portugal a wordo fundá na 1139 i a bira un di e prinsipal podernan marítimo durante e Era di Deskubrimentu. Entre diessinku i siesseis, Portugal a krea un imperio kolonial ku posesionnan den Afrika, Asia, [[Sur Amérika (mas prominente: Brasil) i algun isla den Karibe.
Den 1974, e Revolushon di Oros di Abril a pone fin na e diktadura di Estado Novo i a habri kaminda pa demokratisashon. Un aña despues, e kolonia grandi di Brasil a haya independensia.
Relashon ku Karibe Hulandes
[editá | editá fuente]Durante siglo diesnuebe, hopi migrante for di e islanan Azores i Madeira a emigrá pa Karibe Hulandes, spesialmente Kòrsou, Aruba i Boneiru. Aki nan a kontribuí na desaroyo di industria di salu, agrikultura i komersio. Na Guyana, Sürnam i Venezuela tambe tin komunidatnan ku origen madeirense.
