Reykjavík
| Reykjavík | ||
|---|---|---|
| Kapital na | ||
| Divishon atministrativo | ||
| Koordinato | 64°8′51″N 21°56′6″W / 64.14750°N 21.93500°W | |
| Geografia | ||
| Área | 244 km² | |
| Elevashon | 8 meter | |
| Poblashon | ||
| Poblashon (1 yanüari 2025) |
138.772 habitante 568.74 habitante/km² | |
| Idioma | Icelandic | |
| Otro informashon | ||
| ISO 3166-2 | IS-0 | |
| Mapa detayá di Reykjavík | ||
![]() | ||
| Imágen riba | ||
| Wèpsait ofisial | ||
| [Editá Wikidata] · [Manual] | ||
Reykjavík ta kapital i e siudat mas grandi di Islandia. Reykjavík ta konosí komo e siudat mas wèst den kontinente Oropa i, pa motibu di su posishon geográfiko net abou di Nortpol, e ta tambe e kapital mas nort na mundu.
Historia
[editá | editá fuente]Segun tradishon, Reykjavík a wòrdu fundá ront 874 despues di Kristo ora Ingólfur Arnarson, un viking norwechi, a establesé su asentamentu permanente den e área. Den siglo XVIII Reykjavík a bira un sentro di komersio, i den 1786 e a risibí e status ofisial di siudat. Reykjavík a bira kapital di Islandia na 1845 ku reinstalashon di e parlamento nashonal (Alþingi). Despues di independensia for di Dinamarka na 1944, e siudat a kresé rapido komo sentro polítiko i ekonómiko di e pais.
Geografia i demografia
[editá | editá fuente]Reykjavík ta situá na kosta sùitwèst di Islandia, ront di bahia di Faxaflói. E área ta konosí pa su actividat geotérmiko, ku hopi "hotspring" i "fumarola", di unda e siudat a risibí su nòmber (huma/stim = “Reykja” + “vík” = bahia).
E siudat tin un poblashon di mas of menos 130.345 habitante (2015) i un área di 273 kilometer kuadrá. Si inkluí su área metropolitano, e poblashon ta serka di 233.000 habitante.

Kultura i enseñansa
[editá | editá fuente]Reykjavík ta un sentro vibrante di kultura nórdiko. E siudat tin festival di músika internashonal, museo (inkluso e Museo Nashonal di Islandia i Museo di Arte Moderno di Reykjavík), i teatronan. Riba tereno di enseñansa, Reykjavík ta sede di Universidat di Islandia (Islanan Háskóli) i varios institushon di investigashon. Reykjavík tambe ta un siudat famoso pa su bida nokturno ku bar i restorant ku músika bibu.
Ekonomia i transporte
[editá | editá fuente]Ekonomia di Reykjavík ta basá den servisio, turismo, teknologia i energia renovabel (geotérmiko i hidroelektriko). Islandia ta un di e paisnan ku mas ta dependé di energia sostenibel, i Reykjavík ta e motor di e desaroyo aki.
Reykjavík tin un ret di outobus urbano, i Aeropuerto Internashonal de Keflavík, ku ta sirbi komo e entrada prinsipal pa e pais, ta situá mas of menos 50 km pafor di e siudat. Un karakterístika interesante ta ku Reykjavík no tin tren ni metro; transporte póbliko ta prinsipalmente via outobus.
Atrakshonnan
[editá | editá fuente]- Hallgrímskirkja – un di e kerkinan mas grandi di Islandia.
- Harpa Concert Hall – un edifisio moderno, famoso pa su arkitektura di glas.
- Perlan – un observatorio i museo ku bista panorámiko.
