Atenas
| Atenas | ||
|---|---|---|
| Kapital na | ||
Akropolis, Atenas | ||
| Divishon atministrativo | ||
| Pais | ||
| Region | Atica | |
| Koordinatonan | 37°59′3″N 23°43′41″E / 37.98417°N 23.72806°E | |
| Geografia | ||
| Área | 39 km² | |
| Elevashon | 74 meter | |
| Poblashon | ||
| Poblashon (2021) |
643,452 habitante 16,498.77 habitante/km² | |
| Idioma | Griego | |
| Mapa detayá di Atenas | ||
![]() | ||
| Imágennan riba | ||
| Wèpsait ofisial | ||
| [Editá Wikidata] · [Manual] | ||
Atenas ta kapital i siudat mas grandi di Gresia. E siudat tin un área di aproximadamente 412 kilometer kuadrá i un poblashon di 3.090.508 habitante (2011). Atenas ta forma parti di e region Atica i ta un di e siudatnan mas antiguo den mundo ku a sigui biba kontinuamente.
Geografia
[editá | editá fuente]Atenas ta situá den un vaye rondoná pa serunan manera Hymettus, Pentelikon i Parnitha, i ta relativamente serka di Laman Egeo. Su klima ta mediteraneo, ku verano kayente i seku i invierno suave.
Historia
[editá | editá fuente]Atenas tin un historia ku ta bai bèk mas ku 3.000 aña. Den e periodo klásiko (siglo 5 p.k.K.), e tabata un sentro di arte, filosofia i demokrasia, ku filósofonan manera Socrates, Platón i Aristóteles. E tabata tambe sede di obranan arkitektóniko importante manera e Akropolis i e Partenón. Despues di e periodo klásiko, Atenas a bira parti di e Imperio Masedóniko, e Imperio romano, i finalmente e Imperio Bizantino. Despues di e periodo Otomano, Gresia a haña su independensia den siglo 19, i Atenas a bira su kapital ofisial na 1834.
Kultura
[editá | editá fuente]Atenas ta un sentro kultural i turístiko, ku hopi museo inkluso e Museo Arkeológiko Nashonal i e Museo di Akropolis. Awendia, e ta hospeda eventonan internashonal, entre nan e Weganan Olímpiko di 1896 i di 2004.

