Brusela
| Brusela | ||
|---|---|---|
| Kapital na | ||
| Divishon atministrativo | ||
| Pais | ||
| Koordinatonan | 50°50′48″N 4°21′6″E / 50.84667°N 4.35167°E | |
| Geografia | ||
| Área | 33.08 km² | |
| Elevashon | 70 meter | |
| Poblashon | ||
| Poblashon (1 yanüari 2024) |
195,546 habitante 5,911.31 habitante/km² | |
| Idioma | franses, Hulandes | |
| Mapa detayá di Brusela | ||
![]() | ||
| Imágennan riba | ||
| Wèpsait ofisial | ||
| [Editá Wikidata] · [Manual] | ||
Brusela (franses: Bruxelles of Ville de Bruxelles, hulandes: Brussel) ta kapital di Bélgika i un di e siudatnan mas importante den Oropa. E siudat tin un área di 161 km² i un poblashon di mas of ménos 1.187.890 habitante (2015).
Brusela ta sirbi komo e sentro atministrativo i polítiko di Union Oropeo, pa kua motibu hopi biaha e ta wòrdu yamá “kapital di Oropa”.
Geografia
[editá | editá fuente]Brusela ta situá den parti sentral di Bélgika, riba un elevashon chikitu, ku riu Senne pasando dor di e siudat. E siudat ta forma parti di e region Brusela-Kapital, un di e tres region federal di Bélgika, huntu ku Vlaanderen i Walonia.
Historia
[editá | editá fuente]Brusela a nase den Siglo X komo un asentamentu rond di un kapilla di San Gaugerico. Den Siglo XIII e a krece komo un sentro di komersio, partikularmente ku tekstil. Durante e periodu mediebo i renasensia, Brusela a bira sede di e Duchi di Brabant i despues di e Nederlandnan Seforá. Den Siglo XIX, despues di independencia di Bélgika (1830), Brusela a bira kapital nashonal.
Kultura i Enseñansa
[editá | editá fuente]Brusela tin un gran variedat di institushon kultural, inkluso e Museo di Arte di Brusela, e Atomium i e siudat antiguo ku su famoso "Grand Place", ku ta parti di Patrimonio Mundial di UNESCO. E siudat ta multilingüe, ku franses i hulandes komo idioma ofisial, pero tambe hopi habitante ta papia ingles. Brusela tin universidatnan renombrá manera Université Libre de Bruxelles i Vrije Universiteit Brussel.
Polítika
[editá | editá fuente]Aparte di ser kapital di Bélgika, Brusela ta sede di hopi institushon internashonal, inkluso:
Parti di e seshonnan plenaria di Parlamento Oropeo Esaki a duna Brusela un status úniko komo un siudat mundial ku hopi diplomátiko i organisashon multinashonal.
Ekonomia i transporte
[editá | editá fuente]Brusela tin un ekonomia diversifiká ku enfoke den servisio finansiero, institushon internashonal, turismo i ferianan internashonal. Industria di chukulati, serbes belgo i gastronomia ta parti di su identidat.
E siudat tin un sistema amplio di metro, tram i outobus. Aeropuerto Internashonal di Brusela ta un di e hubnan aéreo prinsipal den Oropa.
