Maputo
| Maputo | ||
|---|---|---|
| Siudat i provinsia na | ||
| Divishon atministrativo | ||
| Koordinato | 25°54′55″S 32°34′35″E / 25.91528°S 32.57639°E | |
| Geografia | ||
| Área | 346,77 km² | |
| Elevashon | 31 meter | |
| Poblashon | ||
| Poblashon (1 yüli 2023) |
1.133.200 habitante 3.267,87 habitante/km² | |
| Idioma | Português | |
| Otro informashon | ||
| ISO 3166-2 | MZ-MPM | |
| Mapa di Maputo | ||
![]() | ||
| Imágen riba | ||
| Wèpsait ofisial | ||
| [Editá Wikidata] · [Manual] | ||
Maputo, te 1976 konosí ofisialmente komo Lourenço Marques, ta e kapital i siudat mas grandi di Mozambique. E ta situá riba e kosta di Oséano indio, den e parti sùit di e pais, serka di e frontera ku Suráfrika i Eswatini.
Maputo ta e sentro polítiko, ekonómiko i kultural di Mozambique, i ta sede di e gobièrnu nashonal, institushonnan estatal i organisashonnan internashonal. E haf di Maputo ta un di e hafnan mas importante den region sur di Afrika, huntu ku un ròl klave den e eksportashon i importashon di e region.
E siudat a wòrdu fundá durante e periodo kolonial portugues i a haña su nòmber aktual despues di e independensia di Mozambique na 1975. Awe, Maputo ta konosí pa su meskla di influensia kolonial, kultura afrikano moderno i desaroyo urbano kontemporáneo.
