Chikungunya

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
E artíkulo aki ta skirbí na papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.

Chikunguya
enfermedat infeksioso, notifiable disease, class of disease, symptom or sign
Supkategoria diviral infectious disease, alphavirus infections, arbovirosis, neglected tropical disease, disease Editá
Has causeChikungunya virus Editá
Ta kousachikungunya epidemic on Réunion Editá
Health specialtyinfectious diseases Editá
Medical examinationphysical examination, viral culture, polymerase chain reaction Editá
Possible treatmentsupportive care Editá
Drug or therapy used for treatmentnon-steroidal anti-inflammatory drug Editá
Disease transmission processmosquito borne transmission Editá
Has natural reservoiraedes aegypti, Asian tiger mosquito Editá
Described at URLhttps://www.cdc.gov.tw/Disease/SubIndex/NvKXcB74Wh3-1vGaYMigDw Editá
ICPC 2 IDA78 Editá
NCI Thesaurus IDC128422 Editá

Chikunguya (nifikashon: es ku ta dobla) ta un infekshon ku ta kousá pa e vírùs chikungunya. Síntomanan ta ensera keintura di kual durashon ta varia entre 2 pa 7 dia i doló di wesu ku por keda presente pa algun siman òf luna i den sierto kaso asta añanan largu.

E vírùs ta keda pasá pa hende pa medio di dos espesie di e famia Aedes: e espesie A. albopictus i e espesie A. aegypti. Animalnan ku por duna e vírùs refugio ta inkluí makaku, para, raton i djaka. Esaki kompará ku dengue, di kual makaku so por duna refugio.

E manera di mas efektivo pa preveni ku por haña e vírùs, ta pa usa produktonan ku ta kore ku sangura i pa evita piká di sangura den paisnan kaminda e vírùs akí ta komun. No tin tratamentu spesifikó, pero si tin remedi pa redusí e síntomanan. Sosiegu i likido tambe ta rekomendá.