Christiansted
| Christiansted | ||
|---|---|---|
| siudat na | ||
| Divishon atministrativo | ||
| Teritorio insular | U.S. Virgin Islands | |
| Koordinato | 17°45′N 64°45′W / 17.750°N 64.750°W | |
| Geografia | ||
| Área | 1,32 km² | |
| Elevashon | 0 meter | |
| Poblashon | ||
| Poblashon (2020) |
1.866 habitante 1.413,64 habitante/km² | |
| Mapa di Christiansted | ||
![]() | ||
| Imágen riba | ||
| [Editá Wikidata] · [Manual] | ||
Christiansted ta un siudat chikitu riba e isla di Sint Croix, parti di U.S. Virgin Islands. E ta konosí pa su patrimonio kolonial danes i su papel históriko den loke tabata Antias Danes.
Historia
[editá | editá fuente]Christiansted tabata kapital di e teritorio danes den Karibe for di 1754 te 1871, un periodo den kua Dinamarka tabatin kontrol polítiko i komersial riba St. Croix, St. Thomas i St. John. Den e epóka kolonial e tabata un sentro di plantashon di suku, trafikashon di esklabu i komersio marítimo den Karibe.
Na 31 di mart 1917, Dinamarka a bende e tres isla na Estadonan Uni di Amérika pa 25 mion dolar, un akto konosí komo Danish West Indies Transfer Day. Despues di e transferensia, Christiansted a pèrdè su rol komo kapital, pero e siudat a keda un sentro importantísimo pa kultura i turismo.
Geografia i demografia
[editá | editá fuente]Christiansted ta lokalisá na banda nort di St. Croix, ront di e bahia ku mesun nòmber. Segun senso merikano, Christiansted tabatin 1.866 habitante na 2020.[1] E siudat ta forma parti di Christiansted National Historic Site, ku ta protehé edifisionan kolonial danes di siglo XVIII i XIX.
Lugánan di interes
[editá | editá fuente]Christiansted ta un destinashon turístiko importante den e islanan di U.S. Virgin Islands pa motibu di su arkitektura kolonial i su rol den historia karibeño.
Lugánan notabel ta inkluí:
- Fort Christiansværn – un fòrti danes di 1749, parti di e sitio históriko nashonal.
- Steeple Building – un eks-kerki luterano, ku despues tabata funshoná komo magasina i kas di moneda.
- Scale House – kaminda tabata pisa merkansia den tempu kolonial.
- Customs House – un edifisio imponente den estilo neoklásiko.
- E bulevar di Christiansted – un paseo riba awa ku restorantnan i bista riba e bahia.
Ekonomia
[editá | editá fuente]E ekonomia di Christiansted ta basá prinsipalmente riba turismo, servisio i artesanía lokal; mientras ku St. Croix den su totalidat ta un kombinashon di turismo, agrikultura i algun actividat industríal.
E kultura lokal
[editá | editá fuente]Christiansted ta un lugá kaminda kultura karibeño, merkadonan lokal, arte, gastronomia, i arkitektura kolonial ta kombina. E siudat ta sede di diferente festival, inkluso selebrashon di Transfer Day i festivalnan di músika i arte.
Referensia
|
