Hinduismo

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
Hinduismo
religion, major religion, estilo di bida, kultura, exonym
Supkategoria diIndian religions, folk religion, state religion Editá
Fecha di fundashon òf kreashonunknown value Editá
Nòmber nativoहिन्दूधर्मः Editá
Nòmber duná diIndus River Editá
Lokalisá narònt mundu Editá
Lugá di formashonSindh Editá
Foundational textVedas Editá
Presedí pahistorical Vedic religion Editá
Siguí paBudismo, Jainism, Sikhism Editá
Influenced byhistorical Vedic religion, Dravidian folk religion Editá
Studiá paHindu studies Editá
Hashtaghinduism Editá
Karakterisá papoliteismo, Pantheism, reincarnation, karma Editá
Historiahistory of Hinduism Editá
Sait Stack Exchangehttps://hinduism.stackexchange.com Editá
Unicode character🕉️ Editá

Hinduismo ta e religion predominante i original di e subkontinente di India. Hinduismo mayoria biaha ta wordú referi komo Sanātana Dharma (un termino sanskrito nifikando "lei di eternidat") dor di su siguidornan. Tiponan generiko di Hinduismo, ku ta purba di akomoda un variedat di bista kompleho, ta span for di Hinduismo Vediko te ku tradishon di bhakti. E kuater koriente prinsipal ta vaishnavismo, shaivismo, shaktismo i smartismo. Hinduismo tambe ta inklui tradishonnan yogiko i un gran kantidat di "moralidat diario" basá riba e konseptonan di karma i dharma, ademas di e normanan soshal manera kustumbernan di kasamentu.

Hinduismo ta formá di tradishon nan diverso anto no tin un solo fundadó. Entre su raisnan ta e religion historiko di Vedic di India durante e Era di Heru, anto basá riba esei Hinduismo mayoria biaha ta wordu konsidera komo e "religion bibo mas bieu" òf e "tradishon mas bieu ku ainda ta wordu praktika".

Plamamentu[editá | editá fuente]

Mapa di plamamentu mundial di Hinduismo

Demografikamente, Hinduismo ta e di tres of di kuater religion mas grandi na mundu despues di Kristianismo, Islam i posibelmente Budismo, ku mas ku 1.000.000.000 di adherente, di kua aproksimadamente 1 bion, ta bibá na e republika di India. Otro poblashonnan signifikante ta na Nepal (23 míon), Bangladesh (14 míon) i e isla indones di Bali (3.3 míon).

Skritura[editá | editá fuente]

E sekto Swaminarayan su tèmpel situá na Delhi, segun e buki di guiness e ta e tempel Hindu mas grandi na mundu

Un kantidat grandi di teksto ta wordu klasifiká komo Hindu, dividi den tekstonan Śruti ("revelá") anto Smriti ("rekordá"). E tekstonan aki ta diskuti teología, filosofía i mitologia, i ta duna informashon tokante e praktika di dharma (bida religioso). Entre e tekstonan aki, e Vedanan ta e autoridat mas haltu, di mas importante i antiguedat. Otro skritura importante ta e Upanishadnan, Purāṇa-nan i e epikonan di Mahābhārata i Rāmāyaṇa. E Bhagavad Gītā, un tratado di e Mahābhārata, papiá dor di e dios Krishna, ta di importansia spesial.


Mira tambe e kategoria Hinduism di Wikimedia Commons pa mas dato mediatiko tokante di e tema aki.