Jump to content

Simadan

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
 E artíkulo aki ta skirbí na ortografia di papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.
Simadan
Fiesta di kosecha na Nikiboko (± 1945)
Nomber 
alternativo
Seú
Celebra na   Boneiru
Conmemora  Fin di kosecha
[Edita Wikidata] · [Manual]

Simadan (seú na Kòrsou) ta e fiesta di kosecha típiko di e islanan di Boneiru i Kòrsou. E músika, ritmo i baile ta básikamente mesun riba e dos isla. Probablemente dor di imigrashon di hopi boneriano pa e isla di Kòrsou sa yama seú tambe simadan na Kòrsou.

E fiesta di kosecha tin su origen den e kosecha di e maishi ku tabata kompañá pa hopi festividat (músika, baile i kanto).[1] Despues ku e maishi a wòrdu kòrtá i e muhénan a yena e makutunan ku mata, nan tabata sigui den proseshon pa e kunuku (magasina), bailando i kantando. E movementu di baile aki riba ritmo di e músika ta wòrdu yamá "wapa simadan" i "wapa(mentu) tras di seú", esta bailamentu den e proseshon di kosecha. E músika tabata konsistí di e instrumentonan tambú, kachu, agan òf wiri. E tokadó di kachu (supladó di kachu) ta hunga un ròl importante den esaki. Ora dos proseshon topa, un bataya falsu a tuma lugá entre e dos lider. Esun ku sali viktorioso aki tabata haña e título "toro mansinga" (òf tambe mansinga), esun derotá tabata wòrdu yamá "toro mansebu". E bataya aki ta keda ripití vários biaha. Nan tabata yam’é toro mansinga tambe "rei di maishi".

Fiesta di kosecha na Boneiru (± 1950)

E kantikanan kantá segun ku e proseshon tabata bai dilanti a wòrdu pasá di generashon pa generashon. Su nifikashon no por wòrdu determiná mas; den boka di pueblo e ta wòrdu yamá gueni, e asina yamá ‘idioma afrikano’ di e katibunan. E kantika di kosecha boneriano mas konosí ta Remailo, e palabra afrikano pa maishi chikí (sorghum).[2] Ora e proseshon a yega na e kunuku, e makutunan di mata a wòrdu basha den e magasina miéntras nan tabata baila i kanta At’e ko t’ei ka, at’e ko t’ei ka. Despues, nan a sigui selebrá e evento gososo di e kosecha huntu.

Literatura

[editá | editá fuente]
  • H. Hoetink, Over de simadan (Christoffel, I, 9, aprel 1956); N. van Meeteren, Folklore di Curaçao (1947, 1977).

Mira tambe

[editá | editá fuente]