Nel Simon

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
E artíkulo aki ta skirbí na papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.

Nel Simon
Pais di nashonalidatReino Hulandes Editá
Nòmber di dilantiNarcisio Editá
FamSimon Editá
Nòmber di kariñoNel Editá
Fecha di nasementu12 òktober 1938 Editá
Lugá di nasementuWillemstad Editá
Fecha di fayesimentu12 yanüari 2022 Editá
Lugá di fayesimentuAmsterdam Editá
Dominio di idiomaHulandes Editá
Okupashonvisual artist, ceramicist Editá
Lugá di trabouAmsterdam Editá
Representador pa derecho di autorreproduction right represented by CISAC-member Editá
Status pa derecho di autor como creadorobra protehi pa derecho di autor Editá

Narcisio (Nel) Simon (☆ 12 di òktober 1938 na Willemstad - † 12 di yanüari 2022 na Amsterdam) tabata un artista plástiko yu di Kòrsou.

Bida i karera[editá | editá fuente]

Nel Simon a nase i lanta den bario di Seru Fortuna.[1] E tabata alumno na skol di Santa Maria. Pa sirkumstansia familiar e ta bandoná skol na edat hóben pa bira maletero, trabou ku el a desempeñá na Aeropuerto Hato pa añanan largu.[2] Su promé eskulturanan el a traha pa e High Flying Park "Rest of Afrika" na Seru Fortuna, usando klei di Seru Fortuna mes. Despues di a tuma les di Len Gillen (fundashon Man di Obra) na fábrika di kerámika na Suffisant, el a bai studia kerámika na Universidat di Burlington na Vermont, Merka.[3] Inisialmente Simon tabata traha ku klei, sinembargo for di inisio di dékada nobenta ta pasa over pa bròns, pa kual el a sigui un kurso na Hulanda. Sentral den su obranan ta e persona karibense di rasa afrikano, pa medio di kual e tabata ekspresa su enbolbimentu ku historia i e lucha di libertat di sernan oprimí.[3]

E tabata kasá ku Norva Sling, eskultor di bario di Seru Fortuna.[4][5] Na nan kas na Steenen Koraal nan a habri un tayer di trabou i ta instalá den kurá un eksposishon permanente di nan obranan.[2][1] Huntu nan a diseña na 1993 un grupo di eskultura pa koloká na University of Curaçao i na Biblioteka Nashonal Kòrsou.[6] Desde 1975 Simon a tene varios eksposishon, usualmente ku Norva, entre otro na Kòrsou, na Sosiedat Bolivariana, Museo di Kòrsou, Sentro Pro Arte i otro lugánan, Republika Dominikano, Hulanda i Bélgika.

Na 1991 Simon, huntu ku Norva Sling, a risibí e Premio Cola Debrot.

Desde 2009 Simon a pasa su ultimo añanan na Amsterdam, unda e tabata ekshibí su obranan den su studio di arte i kurá di eskultura. El a fayesé dia 12 di yanüari 2022 na e edat di 83 aña.

Monumento nashonal Desenkadená, Parke di Lucha pa Libertat na Otrobanda.

Monumento Desenkadená[editá | editá fuente]

Simon a diseña i traha e monumento Desenkadená den e periodo 1995/1997.[7] E monumento ta un grupo di eskultura den bròns ku ta representá dos hòmber i un muhé na punto di desenkadená. E monumento, tambe konosí komo 'monumento Tula', ta konmemorá e rebelion di esklabo di 17 di ougùstùs 1795. El a wòrdu develá riba Rif na Otrobanda dia 17 di òktober 1998. Anualmente durante e Ruta Tula ta hasi un parada na e monumento pa refleha riba e lucha pa libertat di personanan den sklabitut na Kòrsou.[8]

Link eksterno[editá | editá fuente]