Jump to content

Museo di Kòrsou

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
 E artíkulo aki ta skirbí na ortografia di papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.
Museo di Kòrsou
Curaçaosch Museum
Museo di Kòrsou
Lokalisashon
Pais  Kòrsou
Lokalisá na  Willemstad
Adrès Van Leewenhoekstraat, Otrobanda
Koordinato 12°6′43.463″N 68°56′49.751″W / 12.11207306°N 68.94715306°W / 12.11207306; -68.94715306
Museo
Tipo kultural-históriko
Funda 19 di febrüari 1946
Apertura 7 di mart 1948
Edifisio
Arkitecto P. Boer; Henk Johan Werner (restourashon)
Konstrukshon 1853
Original hospital di karantena
Aktual  museo
Map
Imágennan riba Wikimedia Commons Wikimedia Commons
Wèpsait ofisial
[Editá Wikidata] · [Manual]

Museo di Kòrsou (hulandes: Curaçaosch Museum) ta un museo kultural-históriko den bario di Otrobanda na Willemstad, Kòrsou. E museo a habri su porta dia 7 di mart 1948 den un edifisio ku antes tabata un hospital militar. E ta e promé museo di arte di Antias Hulandes[1] i esun mas bieu entre e museonan eksistente na Kòrsou.[2]

Historia

[editá | editá fuente]

Fundashon Museo di Kòrsou a wòrdu lantá dia 19 di febrüari 1946 riba inisiativa di Chris Engels i Rudolf Boskaljon. Kofundadónan tabata Nico van Meeteren, Pater Latour, Pater Realino, Willem Winkel, Egon Gerstl, Michiel Gorsira, Charles Ellis, Jossy Maduro i Willem Hoyer.[3] Apertura di e museo a tuma lugá dia 7 di mart 1948; un seremonia ofisialisá pa Gobernador Kasteel i siguí pa un introdukshon dor di Chris Engels i un charla tokante arte dor di Cola Debrot.[4]

Edifisio

[editá | editá fuente]

E museo ta alohá den e eks-hospital di karentena for di 1853, konstruí pa teniente P. Boer.[5] E edifisio tabata sirbi komo hospital pa Marina Hulandes pa trata pashentnan ku keintura hel. E ta konsisti di dos pabeliun pegá ku otro ku dak di siya i na un banda un galeria habri tipico di lanthùisnan na Kòrsou. Na e parti patras tin un ekstenshon semi-sirkular. Den añanan 1951-1953 arkitekto J.H. Werner a adaptá e edifisio na e funshon di museo. E entrada a wòrdu move i un trapi grandi di akseso a wòrdu agregá. Durante e di dos aniversario di e museo, un porta di entrada a wòrdu agregá dor di arkitekto Alexenko. Ta trata di un rekonstrukshon di e porta di plantashi Fuyk di W.P. Maal.

Kolekshon i eksposishon

[editá | editá fuente]

Su promé eksposishon tabata un kolekshon permanente di obranan di arte lokal manera muebel antik, set di porselana i glas i diferente tela antik ku ta data di siglo 18, 19 i 20; mayoria tabata donashonnan di e komunidat di Kòrsou. Awendia e museo ta poseé un kolekshon permanente basta amplio di pinturanan di artista di Reino Hulandes, artista internashonal i artistanan lokal, entre otro di Hipolito Ocalia, Max Nepomuceno, Luigi Pinedo i Jean Girigori. Den e hardin di e museo tin e estatua di e héroenan Luis Brion i Manuel Piar, banda di e eskultura di arte moderno di eskultornan lokal manera Yubi Kirindongo, Hortence Brouwn i Philippe Zanolino.[6] Despues di su restourashon e kiosko Shon Janchi Boskaljon, un monumento konmemorativo develá na 1937 riba Plasa Brion, tambe a haya un lugá den e hardin na 1986.[7][8]

E kariòn "De Vier Koningskinderen" na e fasada patras di e museo.

Na fasada di e edifisio tin un kariòn “De vier Koningskinderen” ku a wòrdu instalá na aña 1952. Su nomber ta referí na e kuater yu muhé nan di Reina Juliana. Den Galeria SNIP tin instalá e kòkpit di e avion "De Snip" di KLM West-Indisch Bedrijf, ku a hasi e promé buelo transatlántiko for di Amsterdam pa Kòrsou na aña 1934. Ekshibishonnan di artista establesé i tambe artista relativamente nobo riba e esena di arte ta wòrdu organisá periodikamente. Desde su inisio e museo a logra trese diferente kolekshon renombrá di artistanan oropeo kontemporaneo pa ekshibí na Kòrsou. Asina na aña 1954 Museo di Kòrsou tabata e promé museo den Karibe i Latino Amérika ku a tene un ekshibishon di e pintor Vincent van Gogh. Ademas di Oropa a ekshibí arte di un variedat di pais, manera Venezuela, Hapon, Haiti i Israel i por a atmira mayoria di e artistanan antiano den ekshibishonnan di grupo òf solo.

Gobernador Piet Kasteel ta habri e museo na 1948.

Entre 1948 i 1969 e museo tabata bou maneho di e artista plástiko, Lucila Engels-Boskaljon. Apuntá komo kurator di 1970 te 1986, el a dediká su mes na atrae exposishonnan di eksterior.

Selekshon di ekshibishonnan

[editá | editá fuente]
  • Artistanan kontemporáneo, 1948
  • Ekshibishon di Nos Arte, serie di ekshibishonnan ku a kuminsa na 1950
  • Ekshibishon Engels, Chris i Lucila Engels, 1950, 1955 i 1994
  • Vincent van Gogh, 37 obra original, 1952
  • Suzanne Perlman, 30 obra, 1961
  • Pioneronan, 50 obra maestro, 1962
  • Regreso n'e origen, 16 artista antiano bibá na Hulanda, 1981
  • Exploring the Past to Envisage the Future, 2014[9]

Mira tambe

[editá | editá fuente]
[editá | editá fuente]
Mira tambe e kategoria Curaçao Museum di Wikimedia Commons pa mas dato mediatiko tokante di e tema aki.