Willemstad

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
E artíkulo aki ta skirbí na papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.

Willemstad
siudat, kapital, siudat grandi
Fecha di fundashon òf kreashon1634 Editá
Nòmber duná diWilliam II, Prince of Orange Editá
PaisKòrsou Editá
Kapital diKòrsou Editá
Situá naKòrsou Editá
Koordinatonan geográfiko12°6′29″N 68°56′6″W Editá
Twinned administrative bodyAmsterdam, Paramaribo Editá
Map

Willemstad ta kapital i siudat mas grandi di Kòrsou. E tabata tambe e kapital di Antias Hulandes te ku e disolushon di esaki na oktober 2010. Willemstad ta konta ku un poblashon di mas o menos 125.000 habitante. E bahía di Santa Ana ta dividi Willemstad entre Punda i Otrobanda. For di 1886 e Koningin Emmabrug (e brùg di ponton) ta konektá e dos barionan. Awendia mayoria tráfiko ta pasa riba e Koningin Julianabrug.

Willemstad su arkitektura ta un meskla di varios estilo kolonial hulandes i spañó i esaki a logra buta e siudat riba UNESCO su lista di herensia mundial.

Historia[editá | editá fuente]

E spañónan a deskubrí Kòrsou na 1499. Nan lo a yega dia 26 di yüli, dia di Santa Ana, lokual lo splika e orígen di bahía di Santa Ana su nòmber. Nan a disidí di establesé nan mes na aña 1527.

Na 1634, despues di mas ku shen aña bibá riba e isla, e spañónan a pèrdè Kòrsou na e hulandesnan. Nan a yama e parti ost di bahía di Santa Ana De punt, na Papiamentu Punta, lokual a bira Punda. E aña despues, 1635, nan a traha Fort Amsterdam pa defendé e entrada di e haf natural. E ta e fòrti mas bieu ku West-Indische Compagnie tabata tin. E stat a desaroyá rònt di e fòrti. Na aña 1707 nan a disidí di establesé un bario nobo na e parti west di e bahía di Santa Ana: Otrobanda. Esaki tabata mirá komo e sentro kultural di e stat.

Riba 30 di mei 1969, añanan di tenshon entre gruponan sosial i derechinan limitá di trahadónan a resultá den un wèlga. Despues ku wèlguista nan a tende ku Wilson Godett, lider di sindikato Algemene Haven Unie, a haña bala, nan a sende Heerenstraat na kandela. Hulanda a manda 300 marinir pa restorá orden na Kòrsou.

Ekonomia[editá | editá fuente]

E haf natural tabata e faktor prinsipal den e desaroyo di Willemstad. Ya den siglo 17, Asiento tabata e sentro di negoshi di katibu. Hende tabata trese katibu di Afrika na Kòrsou pa despues nan bai varios destinashon den Sentro- i Sur Amérika.

Despues di abolishon di sklabitut, e ekonomia di Kòrsou a sufri basta. Hopi hende a emigrá pa otro islanan den Karibe buskando trabou. Hopi di nan a haña trabou riba plantashinan di suku na Cuba. Ta te 1914, aña ku Shell a establesé un refineria nobo den Schottegat, e ekonomia a mehorá. E refineria, mihó konosí komo Isla, a ofrese hopi trabou, pa antianonan ku a emigrá i pa strañeronan di, entre otro, Karibe i Sur Amérika. Den e di Dos Guera Mundial e refineria tabata produsí kerosine pa bombarderonan merikano.

For di añanan 1960 Willemstad su ekonomia a kuminsa depende mas riba turismo.

Deporte[editá | editá fuente]

Beisbòl tin un presensia fuerte na Willemstad. Hungadó di MLB Andruw Jones (All-star), Jair Jurrjens (Atlanta Braves pitcher), i Wladimir Balentien (Cincinnati Reds outfielder) tur ta bini for di Willemstad. Pabao Little League a aparesé den sinku Little League World Series, ganando na 2004. Na 2008, un entro tim di Pabao Little League a gana e Junior League World Series, despues ku nan a gana e region Latino Merikano, anto despues ganando e region Asia-Pasifiko anto Mexico su kampeonnan regional pa bira e kampeon internashonal, i despues nan a gana e U.S. champion (West Region), Hilo Merikano/LL Nashonal (Hilo, Hawaii), ku 5-2.

Galeria[editá | editá fuente]

Lesa tambe[editá | editá fuente]

Link eksterno[editá | editá fuente]


Mira tambe e kategoria Willemstad, Curaçao di Wikimedia Commons pa mas dato mediatiko tokante di e tema aki.