User:Caribiana/Sandbox/Elia isenia

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
E artíkulo aki ta skirbí na papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.


Caribiana/Sandbox/Elia isenia
Nòmber i FamElia Isenia
A nase23 di sèptèmber 1958
NashonalidatHulandes
Terenokantante, kantoutor i músiko

Filomena (Elia) Isenia, tambe konosí komo ‘mama Elia’, (☆ 23 di sèptèmber 1958 na Kòrsou) ta un kantante, kompositor i tumbero di Kòrsou. Na 1991 e tabata e promé muhé ku a sali ganadó di e Festival di Tumba di Kòrsou i ku a titulá "Reina di Tumba" di Kòrsou na dos okashon.[1] E ta ser konsiderá íkono kultural di Bandabou pa su konosementu di rítmonan outéntiko di Kòrsou, manera seú, tambú i tumba.

Bida[editá | editá fuente]

Elia Isenia a nase na Buena Vista komo yu di Mercela Emmanuel i Romualdo Isenia. E ta lanta na Bandabou, di unda su tata tabata bini.[2]

E ta risibí hopi informashon serka grandinan tokante kultura tradishonal di Kòrsou. Ta di e siudadanonan mayor akí el a siña hopi di kantikanan ku tabata kanta antes ora ku ta traha. Ademas e ta skirbi poema i ta deklamá. Tambe ‘mama Elia’ tin hopi konosementu di yerbanan medisinal lokal. Tambe e ta ofresé servisio pa yuda esnan ku tin mester di informashon tokante kua yerba por yuda pa ku kual doló etc. tambe Elia Isenia ta un figura hopi pidí na skolnan, institutonan privá i organisashonnan pa asina e kompartí su konosementu I eksperensia.

Despues di 25 aña di eksistensia di e Festival di Tumba di Kòrsou Isenia tabata e promé hende muhe ku na 1991 ta sali ganadó di e festival ku su kantika "Un pia, un pia mané un trambia".[3]

NOTES ta un kantante, kompositor, íkono kultural i historiadó di Bandabou. E ta konosi pa su nomber di kariño: ‘mama Elia’. Komo un personahe kultural e ta eksperto den rítmonan outéntiko di Kòrsou, manera seú, tambú i tumba. Den eksterior manera na: Cuba, Venezuela, República Dominicana, Ecuador, Sürnam i tambe Hulanda, Kòrsou a keda representá pa Elia Isenia. E ta risibí hopi informashon serka grandinan tokante kultura tradishonal di Kòrsou. Ta di e siudadanonan mayor akí el a siña hopi di kantikanan ku tabata kanta antes ora ku ta traha. Ademas e ta skirbi poema i ta deklamá. Tambe ‘mama Elia’ tin hopi konosementu di yerbanan medisinal lokal. Tambe e ta ofresé servisio pa yuda esnan ku tin mester di informashon tokante kua yerba por yuda pa ku kual doló etc. tambe Elia Isenia ta un figura hopi pidí na skolnan, institutonan privá i organisashonnan pa asina e kompartí su konosementu I eksperensia.[4]

  • zie writers unlimited
  • na 1979 el tabata un di e partisipantenan na e festival di kanto organisa pa Fundashon Kultural Bandabou. Su kantika tabata Bohemia di mi amor. El a wordu skohi e kantant mas simpatiko.
  • na 1981 el tabata un di e partisipantenan na e tambu festival di kanto organisa pa Fundashon Kultural Bandabou na isla Verde.
  • na 1982 el tabata un di e partisipantenan na e troubadoursfestival na CPA.
  • 1986 e ta parisipa na e tumba-festival ??
  • na 1986 el a sali reina di tumba di Bandabou
  • 1989 den e festival internashonal di ranchera teni na Aruba e ta sali ganadó.[5] na Aruba na 1989 Den e festival di ranchera di islanan ABC e ta termina nr. 4.
  • 1991 Elia, de eerste vrouw in de carnavalstumba-geschiedenis die dit 'mannenfestival'wint, was dolgelukkig toen ze hoorde dat haar 'Pia pia' (stapvoets-) de winnende tumba was geworden[6] Gekozen uit 28 deelnemers, waarvan 7 voormalige tumbakoningen.
  • 1991 - Elia Isenia, was dolblij toen ze hoorde dat dochterlief Remaisha gisteren de jeugd tumba-koningin was geworden. festival van Koprokamu mee. In het verleden hebben reeds twee van haar kinderen aan dit festival meegedaan. Men ziet duidelijk dat het hier om een muzikale familie gaat.

Remaisha ERsilia won met het lied 'At'é mulina, lag'é mula, een compositie van haar moeder Elia.

  • Na 1994 isenia tabata kandidato nr. 16 riba lista di PNP.

Logronan musikal[editá | editá fuente]

Tumba[editá | editá fuente]

Despues di 25 aña di eksistensia di e festival di tumba Isenia tabata e promé hende muhe ku na 1991 ta sali ganadó di e festival ku su kantika "Un pia, un pia mané un trambia".[7] Despues ku Izaline Calister[8] ta bai ku e título di Reina di Festival di Tumba, komo di dos Reina di e festival ku e tumba titulá: “Much'i otrobanda” na aña 2001. Elia ta bolbe destaká I ta bai ku e titulo mayó di Reina di tumba pa e aña 2002 ku e tumba titulá: “awe”, pa asina bolbe marka historia. Kaminda pa promé biaha tin dos Reina di tumba tras di otro.[9]

Seú[editá | editá fuente]

E ta konosi pa su nomber di kariño: ‘mama Elia’. Komo un personahe kultural e ta eksperto den rítmonan outéntiko di Kòrsou, manera seú, tambú i tumba. Den eksterior manera na: Cuba, Venezuela, República Dominicana, Ecuador, Sürnam i tambe Hulanda, Kòrsou a keda representá pa Elia Isenia. E ta risibí hopi informashon serka grandinan tokante kultura tradishonal di Kòrsou. Ta di e siudadanonan mayor akí el a siña hopi di kantikanan ku tabata kanta antes ora ku ta traha. Ademas e ta skirbi poema i ta deklamá. Tambe ‘mama Elia’ tin hopi konosementu di yerbanan medisinal lokal. Tambe e ta ofresé servisio pa yuda esnan ku tin mester di informashon tokante kua yerba por yuda pa ku kual doló etc. tambe Elia Isenia ta un figura hopi pidí na skolnan, institutonan privá i organisashonnan pa asina e kompartí su konosementu I eksperensia.

Diskografia[editá | editá fuente]

Album[editá | editá fuente]

Single[editá | editá fuente]

Link eksterno[editá | editá fuente]


Category:Kòrsou Category:Kantante

Nos expresionnan cultural ta sumamente importante den e formacion di nos comunidad, y particularmente den e formacion di nos hubentud. Elia Isenia ta hunga un papel prominente den esaki. E difunto Ronny Casseres, e ex Gobernador di Curaçao, a señala repetidamente riba e peligernan di e degradacion di balornan y normanan spiritual. Tambe Elia Isenia ta reconoce e peligernan aki. P'esei e a hasi esfuerso pa traha riba un maneho pa formashon di nos hubentut. Ta p'esei ta asina importante ku e ideanan di Elia Isenia ta wòrdu integrá den e desaroyo di un sistema edukativo nobo na Antillanan Hulandes. Elia Isenia ta di Banda'Bou. E ta konosé e deseonan i nesesidatnan ku ta biba entre e poblashon pa por ofresé un bon futuro ku tin sentido pa e hóbennan. Si nos no siña nos hóbennan balornan i normanan, nos ta pèrdè nos kultura tambe - un pensamentu di Elia Isenia.[1]

  1. Advertentie. "Amigoe". Curaçao, 18-02-1994, p. 11. Geraadpleegd op Delpher op 15-02-2024, https://resolver.kb.nl/resolve?urn=ddd:010645120:mpeg21:p011