Suzanne Perlman

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
E artíkulo aki ta skirbí na papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.

Suzanne Perlman
Pais di nashonalidatReino Hulandes Editá
Nòmber di dilantiSuzanne Editá
Fecha di nasementu18 òktober 1922 Editá
Lugá di nasementuBudapest Editá
Fecha di fayesimentu2 ougùstùs 2020 Editá
Lugá di fayesimentuLondon Editá
Okupashonvisual artist Editá
Área di trabouart of painting Editá
A studia naColumbia University School of the Arts, Art Students League of New York Editá
Studiante diOskar Kokoschka, Sidney Gross Editá
Lugá di trabouWillemstad Editá
MovementoExpressionism Editá
DistinshonOrden di Oranje-Nassau Editá
Wèpsait ofisialhttp://www.suzanneperlman.co.uk Editá
Obranan den kolekshonStedelijk Museum Amsterdam, Rijksmuseum Editá
Status pa derecho di autor como creadorobra protehi pa derecho di autor Editá

Suzanne Perlman (☆ 18 di òktober 1923 na Budapest - † 26 di ougùstùs 2020 na London) tabata un pintor húngaro-hulandes. El a kosecha fama ku su portrètnan ekspreshonista i kuadronan paisahista i ta wòrdu konsiderá komo artista antiano, aunke el a produsí obranan den tres kontinente.[1].

Biografia[editá | editá fuente]

Suzanne Sternberg a nase na Budapest den un famia hudiu ortodokso, ku tabatin un galeria di arte i antik.[2][3] Na edat di 17 aña e ta kasa ku un komersiante hulandes, Henri Perlman i ta bai biba na Rotterdam. Ku e menasa di persekushon nazi nan ta hui di Oropa logrando pa subi un barku dia 22 di yüni 1940 na Bordeaux, Fransia rumbo pa Kòrsou.[2][4][5]

Kòrsou[editá | editá fuente]

Na Willemstad e pareha ta habri "Fanny Shop", un negoshi na Hendrikplein ku tabata bende arte, souvenir i obhetonan antik. Henri i Suzanne Perlman ta haya tres yu hòmber. Banda di traha den e negoshi Suzanne Perlman tabata koresponsal pa Reuters y tabata skirbi resensia di arte i músika. E ta kuminsa pinta usando e piso riba e tienda komo su tayer.[4] Despues di Guera Mundial II e ta bay studia na e skol di arte di Universidat di Columbia na New York, Instituto Allende na Mexico i Saint Martin's School of Art na London.[6] Komo ku e no tabata por komunika adekuadamente na Papiamentu su obranan tabata sirbi komo vehíkulo pa ekspresa su apresio pa e isla i su poblashon. Inspirá pa Van Gogh e tabata ser atraí pa e hende humilde i trahadó, pintando portrèt di entre otro bendedó riba kaya, hungadó di domino riba kaya, bailadó ritual i tokadó di tambú.[7] E ta desaroyá un estilo ekspreshonista i tabata usa kolónan buyá, espesialmente den su obranan inisial. Durante su tempo na Kòrsou e ta wòrdu selekshona den dekada 60 pa partisipa na tayer bou guia di Oskar Kokoschka na Salzburg.

New York[editá | editá fuente]

Desde fin di añanan sesenta e ta muda pa New York, unda e ta kontinua su estudio na Art Students League of New York komo alumno di Sidney Gross, artista i pintor merikano. E ta profundisá su mes den e movementu di ekspreshonismo abstrakto i tabata traha obranan abstrakto den kual ainda tabata radia e palet kolorido di Kòrsou.[3]

London[editá | editá fuente]

Despues di e morto di su kasa na 1983 Perlman ta bai biba na London serka di su famia. E mudansa ta trece un renasimentu den su bida i su pintamentu. Tema di su pinturanan tabata London su parkenan, kamindanan yen trafiko, bida nokturno i su bistanan arkitektóniko.

Perlman a keda aktivo komo pintor te su morto na e edat di 96 aña na 2020. Na 2009 e ta wordu dekorá komo ofishal den Orden di Oranje-Nassau.[3]

Ekshibishon[editá | editá fuente]

Na 1961 e tabatin su promé ekshibishon solista den Museo di Kòrsou.[8] Despues a sigui ekshibishonnan na London (1967), Puerto Rico (1968), Gouda (1970) i Paris (1971), unda e ta risibí e "Prix La France Afrique" pa su obranan ekshibí.[9] Na 1982 tin un di dos ekshibishon na Museo di Kòrsou na okashon di e 250 aña di eksistensia di e snoa di Willemstad, Kòrsou.[6] Mas despues su obranan a wòrdu ekshibí entre otro na Merka, Venezia i na London, unda na 2018 a tene un exposishon retrospektivo di su obranan den e sentro kultural ‘Dutch Centre’.[6]

Kolekshon[editá | editá fuente]

Su obranan ta representa den e kolekshon priva di Prinsesa Beatrix i den kolekshonnan di varios museo, entre otro:

  • Museo di Kòrsou, Willemstad
  • Museo Hudiu Historiko di Kòrsou
  • Museo Hudiu na Budapest
  • Museo Hudiu na Amsterdam
  • Museo Hudiu na Venezia
  • Rijksmuseum Amsterdam
  • Museo di Gouda
  • Museo di London
  • El Museo del Barrio, New York

Literatura[editá | editá fuente]

  • Coomans, Henny E., ed (2006). Curaçaose motieven geschilderd door Suzanne Perlman. Bloemendaal: Stichting Libri Antilliani. ISBN 90-75238-18-5. 
  • Glasser, David, ed (2014). Suzanne Perlman, Painting London. Ben Uri Gallery and Museum Limited. ISBN 978-0-900157-48-6. 
  • Tardini, Andrea; Poli, Francesco, eds (2017). Suzanne Perlman, Tzedakah per Venezia. Andrea Tardini Gallery. ISBN 978-88-941777-2-5.